14 kaussi riisi ehk laululaager

Nagu ma ka enne olen maininud ühinesin ma siin Glee klubiga, mis tegelikult tähendab siis, et laulan meeskooris esimese tenori häälerühmas. Meeskooris siis sellepärast, et minu ülikoolis käib väga vähe naisi ning ka kooris on umbes 40 liikmest 34 mehed. Enamus meie laule on jaapanikeelsed, kuid laulame ka ühte ladinakeelset missat. Kui eelmisel semestril osalesime Tokyo kooriühingus, ning seal oli laule ka segakoorile, siis sel semestril on ainult meeskoori laulud kavas.
Kui tavaliselt harjutame teisipäeva ja neljapäeva õhtuti 2 tundi ning laupäeval kella 10st hommikul kella 4ni pelalõunal (vahepeal on ka tunnike lõunapausiks), siis suvevaheajal toimusid need 10.00-16.00 proovid lausa neljal päeval nädalas. Mis on siin teistmoodi, on see, et proov algab siis mitte hääle lahtilaulmisega vaid venitus- ning hingamisharjutustega ning peale 20 minutist võimlemist hakkame alles lahtilaulmisega tegelema. Ka ei ole meil igas proovis dirigenti. Nimelt on siin kombeks, et peale esimest aastat kooris valivad inimesed omale mõne ameti, teisel aastal siis õpitakse seda ning kolmandal aastal ollakse siis ametis. Üheks ametiks on siis ka dirigendiks olemine. See amet kestab siis tavalise ühe aasta asemel 2 aastat- algul abidirigent ning siis dirigent. Ehk siis õpilasdirigent esimesel ametiaastal juhendab kergemaid laule ning teisel aastal raskemaid. Umbes korra kuus külastab meie proove siis ka 80aastane dirigent Yanagawa, kes siis vaatab, et me ikka õigel rajal püsiksime.
Nagu siis pealkiri ka ütleb, osalesin laululaagris. Toimus see siis Nagano prefektuuris, Minamiaiki külas. See oli siis väike külake mägede vahel. Meie hotell ja proovipaik olid ümbritsetud väikeste majakeste, aiamaade ning riisipõldudega. Laager kestis 6 päeva ja põhimõtteliselt siis koosnes söömisest, magamisest ning proovidest. Nimelt oli meil iga päev 8 tundi proove, 3h hommikul, 3h lõunal ja 2h õhtul. Õhtune proov lõppes kell 21.00. Peale seda tuli siis pesema kiirustada, kuna pesta sai end ainult kella 23ni. Ning kuna naiste osakaal oli väike, siis pidime meie kiirustama, et mehed saaks hiljem ka naiste pesemisruumi kasutada. Pesuruum oli siis traditsioonilist tüüpi. Pestes sai siis pisikese potsiku otsas istuda ning ennast peeglist vaadata. Ning peale pesu võis siis vanni ligunema minna.
Ka toit oli traditsiooniline. Nii hommikuks lõunaks kui ka õhtuks sai riisi süüa. Erinevate lisanditega muidugi. Ja jaapanlased armastavad riisi. Korra juhtus ka nii, et mina polnud veel jõudnud oma söögist esimest ampsugi võtta, kui kiiremad juba läksid omale riisi juurde võtma.
Viimasel õhtul toimus pidu, kuhu olid ka vilistlased kutsutud. Üks osa peost oli siis esimese aasta lauljate tutvustamine ning ka nn "rebaste ristimine". Nimelt pidid kõik esimese aasta lauljad esitama väikese sketši. Osas tantsisid, osad tegid mustkunsti. Minu lugu oli siis järgmine: sisenesin tuppa hobusega (üks teine esimese aasta laulja) ning siis ütlesin, et sellel sõites tulin Eestist. Kõik naersid, kuid ausalt öeldes, mina naljast väga aru ei saanud. Kõik etteasted siis mõeldi kõigi poolt koos välja. Ei olnud nii, et minul on etteaste olemas, teised vaadaku ise, mis teevad. Vaid kõik aitasid kõigile etteasteid mõelda.
Hiljem vilistlastega rääkides sain veel etteaste eest kiita ning üks koguni ütles, et ta ei uskunud, et mina ka ikka osalen. Nimelt olen ma seal kooris ainuke ja ka esmimene välismaalane, ning päris alguses vaadati mind kui ilmaimet, kuid praeguseks on teised kooriliikmed juba ära harjunud. Kuid siiski on mul tunne, et iga minu liigutust salamisi jälgitakse.

Jaapanit avastamas vol2

Kuigi kalendri järgi võiks arvata, et sügis on käes ning ilmad võika jahedamaks minna, näitab termomeeter siiski ligi 30 kraadi siin. Ning ka suvevaheaeg ei ole läbi.
Viimase aja suursündmuste hulka kuuluvad siis välisüliõpilaste reis Himejisse ja Awajisse ning Fab Cafe Etsy pidu.
Nimelt on minu linnast umbes pooletunnise rongisõidu kaugusel üks teine linnake, kus asub väike kohvik nimega Fab Cafe. Tegemist on siis väga omapärase kohaga, nimelt on keset kohvikut üles pandud laserlõikur, ning külastajad saavad siis seda kasutada, tasu eest loomulikult. See õhtu, kus mina sinna sattusin aga toimus seal Etsy pidu. Etsy on siis selline interneti pood, kus inimesed saavad oma käsitööd müüa. Ning sellel õhtul olid siis kokku tulnud inimesed, kes oma asju seal müüvad ning lihtsalt huvilised. Minu üllatuseks olid umbes pooled osalejad välismaalased. Peo käigus oli kõigil võimalus osaleda ka neljas workshopis, kus siis neli käsitöölist õpetasid, kuidas just nende toode valmib. Teha sai siis kotikest oma pabertaskurätikutele, pildiraami, värvilise liiva pilti ning kuldkalakesi. Viimases siis osalesin ka mina. Valida siis sai erinevate kalakeste kujude vahel, ning siis kas omal soovil sinna midagi kirjutada, joonistada, kleepse panna, et kalake värvilisem oleks...ning siis pärast vastavalt soovile kujukese kas kõrvarõngasteks, kaelakeeks, võtmehoidjaks vms kujundada. Kuna ma algul hästi aru ei saanud, kuidas see süsteem seal töötab, siis juhtus nii, et minu kalakesed ei saanud mitte minu enda disainitud nägu, vaid jäid standardseteks. Kuid keti kõrvarõngastele valisin vähemalt ise:D
Teine suursündmus oli siis kahepäevane reis, mille siis ülikool iga semestri lõpus välisüliõpilastele korraldab. Selle reisi puhul on tore see, et ise peab tasuma vaid väga väikese osa reisi maksumusest. Kui kaks aastat tagasi tuli juba varakult ennast reisile registreerida, et kindlasti koht saada, siis see kord oli pigem kohti rohkem, kui inimesi, kes osaleda tahtsid. Külastasime siis Himeji lossi, mida renoveeritakse praegu. Jaapanelastele on see huvitav vaatepilt, kuna renoveerimistöid tehakse iga 50 aasta tagant ning saab näiteks vaadata platvormilt, kuidas töölised katust parandavad, kuid minu jaoks see nüüd väga huvitav ja erakordne küll ei tundunud. Lisaks lossile külastasime ka Hokudani maavärina parki, kus sai katsetada, mis tunne on olla toas maavärina ajal. Veel kuulusid reisi kavva ka nukuteatri külastus ning minu jaoks kõige meeldejäävam oli paadireis, kus meid viidi vaatama väikseid veekeeriseid.
Homsest algab siis laululaager Nagano lähedal külas. Ehk siis minu esimene kord päris maakohas ööbida ning ringi vaadata.