Semestri lõpp juba paistab!

Vahepeal olen siis palju targemaks saanud. No vähemalt olen ma õppimisega tegelenud. Ja väga kuumaks on siin ka läinud. Päeval ikka väga välja ei kisu, sest lisaks palavusele on siinne kliima ka väga niiske. See nädal on siis viimane sellel semestril. Lõppeb see siis jaapani keele eksamiga reedel ning koori kontserdiga laupäeval. Oktoobrini siis rohkem tunde ei ole. Kuid laborikaaslaste jutu järgi on suvevaheaeg siin lihtsalt mõiste ning laboris käib töö edasi. Kuid see ei takista siiski väikest Jaapani avastamist. Vahepeal olen jõudnud käia Ropongis 21_21 muuseumis. Kuigi Ropongi on tuntud pigem ööelu poolest, on seal ka päeval väga mõnus. Näitus, mida külastasin tutvustas Tohoku piirkonna käsitööliste elu ning tegemisi. Kõige huvitavamad olid ki seal lühifilmid, kus sai näha näiteks kuidas sepp oksakääre valmis meisterdab, kuidas vitstest nuudlite taldrikuid punutakse ning kuidas saia keedetakse. Ning nad pärsielt ka keetsid, mitte ei küpsetanud seda saia. Ka ülikool korraldab vahetevahel välisüliõpilastele üritusi. Näiteks osalesime ühe Tokyo keskkooli üritusel, kus õpilased tutvustasid välismaalastela jaapani kultuuri. Etteaste lõpus anti ka külalistele võimalus daiko trummidel mängimist proovida. Lisaks sellele oli välisüliõpilastel võimalus yukatat, ehk siis mitteametlikku traditsioonilist suveriietust selga proovida. Kuna minul oli aga sellel ajal laboris seminar, olin ma viimane, kes sinna kohale jõudis. Kuid see-eest sain ma jukata asemel hoopis suve kimono selga. See on siis ametlik traditsiooniline suveriietus.