Wednesday, February 10, 2016

Korteri üürimine

Kuna minu ühika leping lõppeb varsti ning uuendamise võimalust ei ole, oli mul vaja otsida uus koht elamiseks. Valikus olid:
1. teine ühikas, mis on distantsilt küll mitte väga kaugel, kuid rongi kasutades tuleb sõita kolme rongiga ja aega võtaks see nii 1,5 tundi, et kooli jõuda, samas rent on odav (110 euri koos kommunaalidega, pluss  55 euri rongi pileti raha kuus), mööbel tuleb ka kaasa, kuid nii köök kui ka dušš on ühiskasutatavad.
2. Koht kus ma varem elasin, tuba koos kommunaalidega on  352 euri, rongi pilet 25 euri, kuid koht asub 2,5 km kaugusel rongijaamast. Seda vahet saaks siis sõita kas bussiga (3 euri edasi tagasi jaama päevas) või siis jalgrattaga. Jalgratas oleks väga hea variant, kui see koht ei asuks just mäe otsas. Hommikul oli jaama tore minna, kuid õhtul tagasi tulles nii tore enam ei olnud ning seda eriti veel suvel, kui ka peale päikeseloojangut on temperatuur 30 kraadi lähedal ning on hirmus niiske. Lisaks sellele, on kõik poed jaama juures, maja on suht eraldatud kohas. Kooli tulek võtaks umbes tunni.
3. Välismaalastele mõeldud jagatud maja. Üürihinnad on korteriga võrreldavad või isegi kallimad, kuid sissekolides on kulud minimaalsed. Tuleks maksta ainult tagatis. Mööbel olemas, ühis köök ja vannituba.
4. Üürida korter. Jaapani korterid tulevad reeglina ilma igasuguse mööblita. Lisaks sellele võivad algsed sissekolimise kulud olla väga kõrged.

Peale suurt kaalumist ja arvutamist, et kui palju ma kulutaks aega teel olemiseks, kui ma käiks esmaspäevast reedeni iga päev koolis (mida ma tegelikult ka teen) ja teeksin tööd, jõudsin järeldusele, et korteri üürimine läheduses on kõige parem variant. Mööbli saaksin endale kas siis mõnest foorumist või grupist, kus Jaapanist lahkuvad inimesed kas müüvad või annavad ära oma kaustatud asjad (neid asju liigub seal ikka päris palju).

Laupäeval vaatasin siis netist oma üürikortereid, tegin selgeks, mis on mis. Näiteks maja, mille tüüp on kortermaja (Apartment building) on tehtud metall võre ja puust seintega. See tähendab, ka siin seda, et kui naaber räägib oma korteris juttu või vaatab näiteks, telekat, jõuavad need hääled ka kõrvalolevasse tuppa. Mõis (masion) ei tähenda siin küll seda, mis eestis, vaid hoopis betoonist ehitatud maja. Kui kortermajad on väga tihti ainult kahe korruselised, siis mõisad on üldiselt kõrgemad. Põhimõtteliselt on tegemist Eesti mõistes kortermajaga. Kuna seal on seinad natuke paksemad, siis on ka heli isolatsioon parem, lisaks on mulle jäänud mulje, et nendes majades on kuidagi soojem (talvel) ja suvel ei ole nii palav. Vaatasingi siis välja kolm sovbivat kohta, mis vastasid minu otsingu tingimustele: üür maks 381 EUR, vähemalt 15 ruutu, puust põrand (mitte tatami), maja vanus alla 30 aasta ja asub ülikoolist maksimum 3 km kaugusel, hea oleks, kui oleks ka rongijaama lähedal.
Pühapäeval siis läksin kinnisvara firmasse, mis oli märgitud minu lemmik korteri juures. Kõigepealt lasti mul ankeet ära täita, millist kohta ma otsin ja siis küsiti, et millisest korterist ma huvitatud olen. Lubasid mind vaatama viia kortereid. Positiivne oli veel ka see, et kuigi teised korterid olid seal lehel märgitud teiste kinnisvarafirmade nime all, siis nad lubasid mind viia ka neid vaatama. Negatiivne oli aga see, et kõik agendid olid koguaeg hõivatud, nii et see kõik võttis ligi 2,5h aega, ning me polnud veel jõudnud kortereid vaatama. Leppisin kokku, et tulen järgmine hommik tagasi ja siis lähme vaatama. Kui ma siis esmaspäeval tagasi tulin, hakkas agent siis helistama ja kontrollima, et kas ta saab mulle neid kortereid näidata. Välja tuli selline asi, et minu kolmest valitud korterist üks oli juba välja üüritud (see internetis ei võeta neid kuulutusi siis kohe maha), teine koht pani tõstis hinda (tagatis suurem ja käendaja firma kallim), kui kuulis, et olen välismaalane ja kolmanda koha omanik (see minu lemmik korter) ei tahtnud välismaalasi, kuna kuskil lähedalolevas korteris pidi üks välismaalane elama ning ta pidi lärmakas olema...
Peale seda siis mu kinnisvaraagent hakkas uuesti pakkumisi läbi lappama, ning nii umbes kahekümnest pakkumisest, mis ta mulle lauale tõi ja läbi helistas, pooled olid juba välja üüritud, ülejäänutest pooled ei soovinud endale üürnikuks välismaalast ja mõnda ei olnud võimalik ka kätte saada. Lõpuks jäi lauale kaks pakkumist, mida ma siis ka vaatama läksin.
Esimene oli puit karkassiga majas, tore korter iseenesest, kuid aken oli ida poole, mis siis tähendaks suveti, et päike kütab toa ikka väga vara kuumaks. Teine koht aga oli betoonmajas, põranda plaan ei olnud küll nii hea, kui esimeses ja tegu on 5 korruse krteriga majas, kus pole lifti, kuid see-eest on seal olemas külmkapp, pesumasin ja omanik lubas ka voodi osta, aken on edela ja loode suunas ning üür oli sama, mis esimesel kohal. Nii et see sai minu valikuks. Omanik tuli mind ikka ise ka üle vaatama, tundus tore sell, tal pidi sõber Leedust olema.
Nüüd ma pean veel ootama, et omanik ametlikult ütleks, et on ok, et ma sinna kolin ja siis saab lepingu ära sõlmida lõplikult. Praegu olen oma esimese sissemakse teinud ja üüritingimuste lepingule ka juba alla kirjutanud, kuid seal pidi veel olema midagi, mis vaja teha ja alla kirjutada.