Monday, July 25, 2016

Fuji mäge vallutamas

Ka see nädalavhetus oli väga teguderohke, nimelt Fuji mägi, mis on siis Jaapani kõige kõrgem mägi, sai vallutatud. Kõrgust on Fujil 3776 meetrit ja meie alustasime ronimist 5ndast jaamast ehk sis 2300 meetri kõrguselt. See on siis kõrgeim koht, kuhu on võimalik bussiga juurde pääseda. Fuji mägi on tegelikult aktiivne vulkaan, mis küll juba üle 300 aasta pole pursanud.
Fuji otsa ronimiseks on mitmeid radasid, kuid meie olime igavad ja otsustasime selle kõige populaarsema raja kasuks ja lisaks sellele tegime seda laupäeval, ehk siis kõige rahvarohkemal ajal. Kokku on rajal mitmeid mägi-onne, kus on võimalik puhata ja ka süüa-juua osta. Paljud matkajad teevad nii, et alustavad hommiku poole ronimist, siis magavad onnis natuke ja siis matkavad edasi, et mäe otsast päikesetõusu näha. Kuna nädalavahetused on kõige populaarsem aeg ronimiseks, siis olid kõik kõrgemal asuvad onnid juba broneeritud, ning me ronisime ühe jutiga otsa välja. Terve ülesmineku tee läbisime siis pimeduses. Kokku on Fujil 9 jaama ja siis tipp . Peale 8ndat jaama sattusime me suurde liiklusummikusse. Nimelt ühinevad kaks rada seal ning lisaks hakkasid inimesed, kes onnides magasid ka liikuma, nii et kitsa raja peal oli palju inimesi. Osad inimesed olid tulnud sinna suure matkagrupina ja nende giidid püüdsid neid gruppe siis koos hoida. Lisaks andis ka mäestiku haigus mõnikord tunda ja siis suur hulk inimesi peatus, et abivajajat aidata, mis tekitas veelgi ummikuid. Igal juhul kui silt ütles, et tipuni on jäänud nii 1h ronimist, siis tegelikkuses oli see 2 tundi kui mitte rohkem. Ülesse ronimise rada oli raskem, kui ma arvasin, kuid mitte nii väsitav, kui kartsin. Lisaks oli väga põnev üles minna. Kuid alla tulla oli nii igav, muudkui sikk-sakk sellise kivise liiva sees ja nendel sikk-sakkidel ei tundunud lõppu tulevat. Kuid kõik meie grupi 9 inimest jõudsid nii ülesse kui ka alla. Ja vaade oli suurepärane!

















Thursday, July 21, 2016

Nädalavahetus Koreas


See esmapspäev, 18 juuli oli Jaapanis mere päev, mis siis tähendas puhkepäeva ja ka pikka nädalavahetust. Ja mida paremat teha, kui minna väikesele reisile. Meie sihtpunktiks seekord oli Seoul, mis on kahe tunnise lennukisõidu kaugusel. Hinna poolest on Korea odavam ning lisaks kõigele muule on Korea tuntud oma ilutoodete poolest. Ka mina tulin reisilt tagasi mitme uue potsikuga.

Kuid reisi kõige põnevam osa oli Põhja-Korea piiri külastus. Sinna saab minna vaid ametliku tuuriga, meie valisime terve päevase tuuri ja nägime palju huvitavat alates Korea sõjas kaustusel olnud kuuliaukudega rongist, Põhja-Korea poolt rajatud sissetungimise tunnelitest (nad kaevasid tunnelid, et ühel ilusal päeval Lõuna Koreasse sisse tungida, siia maani on avastatud 4 tunneli, kuid arvatavasti on avastamata tunneleid veel mitmeid.) kuni rongijaamani, millest loodetavasti ühel päeval hakkab läbi sõitma see rong, mis viib Seoulist Pyongyangi (Põhja-Korea pealinna). Ja kui giidi jutu järgi on suur unistus, et ühel päeval on korea üks suur ja tore riik, ning nad nii ootavad ühinemist rahulikult teel, siis minu korealasest tuttava jutu järgi on selline hoiak ainult vanemal generatsioonil, ning noorem põlvkond ei ole sellisest pühendamisest huvitatud, sest see tähendaks lihtsalt väga suurt raha ja muude ressursside kulutust selleks, et Põhja-Korea samale tasemel Lõuna koreaga tuua.


Selle ekskursiooni viimane huvipunkt oli Panmunjeomi külastus. See siis sõjaväe poolt kontrollitud ala külastuskeskus, kus siis läbirääkimiste korral kokku saadakse. Piirile on ehitatud maja, millest pool on põhja poolel ja pool lõuna poolel. Ja seal maja see on siis nii öelda võimalik piir ületada korraks. Kuigi paljude internetist leitud piltide peal on näha ka Põhja-Korea sõdureid, siis meie neid lähedalt ei näinud. Nad olid kaugemal oma poolel. Kuid Lõuna- Korea sõdurid olid seal täiesti olemas. Selle koha külastamiseks pidime me saatma kõigepealt oma passi koopiad, et meie taustu saaks kontrollida ja enne tuuri pidime veel ka allkirjastama paberi, mis ütles, et juhul kui meie tuuri ajal peaks põhja poolt mõni rünnak tehtama, siis meie turvalisust ei pruugi olla võimalik tagada. Igal juhul keegi kedagi ei rünnanud ja samal ajal kui meie vaatasime lõunast põhja poole ja tegime pilti, olid ka põhja poolel inimesed, kes meid vaatasid.
Aga muidu, Korea toit oli hea, inimesed sõbralikud ning kokkuvõttes üks väga tore nädalavahetus.