Korea reis

Eelmise nädalavahetuse veetsin Jaapani asemel hoopis Lõuna-Koreas. Minu reisi sihtkohaks oli Busan, mis asub riigi lõunaosas. Tegu on väga toreda mere ääres asuva linnaga. Võrreldes Jaapaniga, jäi silma hulga rohkem tänavatoidu müüjaid, kosmeetikapoodisid ning igasuguseid baare/restorane. Lisaks sellele on seal olemas ka prügikastid tänavatel, nii et päris tore vaheldus.

Busanisse saabudes oli mulle vastu tulnud üks tuttav kes siis lahkelt oli minu jaoks varunud linna kaardi ning paki niiskeid salvrätte. Kui minule salvrättide otstarve algul natuke segaseks jäi, siis varsti sai see selgeks – nimelt müüakse iga pool palju igasugust tänava toitu ning juba teel hotelli proovisime ühteist. Kui mina oleks kohe otsast järama hakanud,  siis minu tuttav jõudis mulle enne ka salvräti näppu pista, et ma oma käed saaks ikka ilusti puhtaks teha. Aga tuleb tunnistada, niiskete salvrättide pakk kotis oli tõesti mugav.

Oma Koreas veedetud aja jooksul jõudsin siis ka mõned turismiobjektid läbi käia. Näiteks ühes mereäärses templis, kus lisaks ilusale vaatele sai ka ühte suure kõhuga Buda kuju katsuda. See pidi titeõnne õuele tooma, lisaks sai visata münte ka akadeemilise edu Budale.

Kuigi Korea ja Jaapan on paljuski sarnased, on seal ka palju erinevusi. Näiteks süüakse Koreas tavaliselt metallist pulkadega, Jaapanis on pulgad aga pigem puust. Korea noored armastavad pigem teksaseid ja tosse kui miniseelikuid ning kui mõni inimene oskas natukenegi inglise keelt, siis proovis ta seda ka kohe harjutada ettejuhtuva välismaalase peal. Kuid ega neid välismaalasi seal väga palju silma ei hakanud. No vähemalt ühistranspordis ei jäänud küll väga silma, turisti  atraktsioonide juures neid ikka liikus. Kuna minu keeleoskused olid seal suhteliselt nullilähedased, siis õnnestus mul ka bussiga päris mitu korda oma peatusest mööda sõita, kuid õnneks leidsin alati õige teeotsa kätte. Kas siis kelleltki küsides või mõnda wifi võrku kasutades. Need on ka seal väga levinud, mitte nagu Jaapanis, kus kõik käivad oma isikliku tasku-wifiga ringi. Lisaks sellele on väga populaarsed nutiseadmed. Kõik vanaemad rongis surfasid ka netis. Ning siis muidugi veel see, et kui Jaapanis seistakse eskalaatoril ühel poolel (Tokyos vasakul pool) , et inimesed ikka mööda saaks ning rongi oodatakse järjekorras, siis Koreas seda ei ole.

Üldiselt oli väga tore reis. Korea toidud on väga head (no kimchi fänn ma küll ei ole), inimesed toredad ning lisaks õnnestus mul ka paari tuttavaga kokku saada, nii et igati õnnestunud reis.